Kaks päeva Dorpatis

Mustvee Kooli IT meeskond osales kahepäevasel koolitusel  “Haridusasutuse digitaristu arendamine”.  Piret Luik, Veiko Hani ja Erkki Leego juhendamisel uurisime digiajastu võimalusi, tegime digiajastu vajaduste kaardistuse, hindasime hetkeolukorda ja arenguvajadusi, rääkisime meeskonna töökorraldusest. Koolituse lõpus saime ülevaate eesmärkide rakendamise tegevusplaani koostamisest.digitaristu koolitus

 

Mustvee Kooli digitaristu 2016

Küsimus-teema

Vastus

  1. Asutuse nimi ja küsimustik täitja(d)
Mustvee Kool: Raivo Vadi- koolijuht, Kalle Jürgenson- õppejuht, füüsikaõpetaja, Rita Postov- haridustehnoloog, matemaatika- ja informaatikaõpetaja, Janek Romanovitš- Mustvee Linnavalitsuse it spetsialist.
  1. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?
87 õpilast, 27 töötajat
  1. Milline on digivaldkonna meeskond?
IT-juhtimine- koolijuht
Haridustehnoloog 0,3
Arvutiõpetaja 0,5
IT kasutajatugi, arvutitehnik 0,3
Veebitoimetajad (koolijuht, sekretär, huvijuht, arvutitehnik)
Huvitegevuses robootikaõpetaja
  1. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?
Telia, Andmevara, Eenet, Koolitööde AS, GT Tarkvara, HITSA
  1. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?
Koolis 2 lauaarvutit ja 40 sülearvutit. Kõik on vanemad kui 4 aastat. Koolis on üks arvutiklass 15 õpilase ja ühe õpetaja jaoks. Õpetajate ja õpilaste kasutada on sama vanad ja sama konfiguratsiooniga arvutid.
  1. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?
4 dataprojektorit, 2 nutitahvlit, 2 dokumendikaamerat, 1 tikkimismasin, 2 Raspberry PI ja 3 Arduino Robi ja 2 littleBits. Kasutatakse regulaarselt.
  1. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?
Kahoot, Miksike, pranglimine , matetalgud, GeoGebra, Scratch, wiris, App Inventor, Hot Potatoes…
e-õppekeskkonnad- e-kooli muutuvad võimalused, koolielu, SAME WORLD ÕPPEPAKETT http://edu-kit.sameworld.eu/
On kavas põhjalikumalt uurida ja tutvuda õpiveebi, e-koolikoti võimalustega.
  1. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?
LibreOffice, e-Kool, EHIS, dokumendihaldus KIS, e-post EENET, aSc tunniplaan ja edupage.org, sisevõrgu juurutamine kodulehe lisana.
Kooli koduleht, Facebook, ajaveeb.
  1. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?
Kooli ruumides servereid ei ole.
  1. Milline on traadita andmeside olukord?
Kool on kaetud vananenud WiFiga. Katvus ja kiirus ei ole piisavad. Õpilased ei saa kasutada, Telia ei paku selleks piisavalt kiiret ühendust.
  1. Milline on välise andmeside olukord?
Telia, 5-10 Mbit/s alla ja vähem kui 2 Mbit/s. Ühendus tõrgub aegajalt.
  1. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?
Dokumendihaldus, koduleht ja e-Kool -teenuse pakkuja. Iga õpetaja hoolitseb enda andmete eest ise.
  1. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?
Kooli kodukorras üldised nõuded.
  1. Kui suur on digivaldkonna eelarve?
Kokku ITK kulud (5514) 2600 eurot + personalikulud 4100 eurot, kokku 6700 eurot aastas.
  1. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?
Piirkonna eripära tõttu ei ole õnnestunud rahastajaid kogukonnast leida. Hitsa projektid. Oleme saanud riigiasutuse kasutusest kõrvaldatud kõvaketasteta sülearvuteid.
  1. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?
Valdkond on olnud kaua alarahastatud ja seetõttu ei ole viimastel aastatel arengumõtteid ka kirja pandud.
  1. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?
Eelnavatest vastustest selgub, et siiski eelkõige raha. IT stress on seega suuresti õpetajate kanda. Rahata ei saa töökindalt riistvara, tarkvara, kiiret ühendust ja IKT vahendite haldust sisse osta. IKT ei ole kooli põhitegevus.
Jätkata TUGIdega (digitunnid õpetajatele)
Vaadata üle õpetajalt õpetajale maja sisesed ja välised võimalused. Kaaluda õpilaselt õpetajale võimalusi.
Kiirem ühendus ja WiFi ???.
Esitlustehnika 7000 eurot
Arvutiklass 24 000 eurot
Õpetajate arvutid 20400 eurot
  1. Millised on ideed takistuste ületamiseks?
1. Veenda HTMi ja MKMi, et eestikeelne kooliharidus peab Mustveesse jääma ja seega tuleb meid lülitada Koolide digitaristu kaasajastamise tegevuskavva.
2. Leida vilistlaste ja ettevõtjate hulgast toetajaid
3. Kirjutada projekte

TUGI

Meie digitund – TUGI (tund ja digi) on mõeldud õpetajate digikoostöö arendamiseks ja  kogemuste vahetamiseks. Tahame innustada õpetajaid enda oskusi arendama ja kasutama igapäevases õppetöös.

Tänaseks on toimunud juba kaks tundi. Need on läinud hästi ja kõik on seni kulgenud plaanipäraselt. Esimene oli nimega Digitund 0 ja seal tutvusime Estobuntuga. TUGI 1 oli pühendatud kooli pilvele.

  1. märtsil  on TUGI 2. Kevadvaheaja kahel päeval saavad sõna kõik õpetajad. Aprilliks on senisest tegevusest ülevaade olemas ja jätkame uute ideede otsimise ja jagamisega.

Meie suurejooneliste plaanide põhiliseks takistuseks on äärmiselt piiratud rahalised vahendid ja väga aeglane internetiühendus. Olulisi piiranguid seab vabavara kasutamine. MKM ja HTM meid digitaristu programmi jaoks abikõlbulikuks ei pidanud.

DSC_0666[1]

Digitund TUGI

Digitunni meeskond kogunes 8. veebruaril ja arutas tegevuskava.

15. veebruaril toimus arvutiklassis Digitund 0- Tere Linux. Janek tutvustas õpetajatele Estobuntu ilu ja valu. Kergekaaluline Estobuntu sobib ka vanematele arvutitele.

22. veebruaril annab Rita esimese Digitunni.

Mustvee Gümnaasiumi innovatsioonilugu. Eile ja täna.

Mustvee Gümnaasiumis toimuvad informaatika tunnid 1. klassist alates.  Kooli arvutiklass on varustatud 20 arvutiga.

DSC_0660[1]

Aastatel 2008-2013 oli Mustvee Gümnaasiumi arvutiklass Tiigrihüppe koolituste Jõgeva maakonna koolituskeskus. Selle aja sees toimus üle 650 akadeemilise tunni koolitusi.

Mustvee Gümnaasiumi õpetajad läbisid Digitiigri põhikursuse ning kursused: „Arvuti klassijuhataja töös“, „Digipildid õppetöös“ ja „Uurimustöö arvutil“. Üksikud õpetajad osalesid ka teistel kursustel. Nii sai enamus kollektiivist koolitatud ümmarguselt 80 tunni jooksul, mis kindlasti parandas digipädevust koolis. Õpetajad hakkasid üha rohkem kasutama oma igapäevatöös IKT vahendeid. Aeg-ajalt toimus ka lahtisi tunde, mis olid rõhuasetusega IKT vahendite kasutamisele.

Neil aastatel täienes tänu Tiigrihüppele ka tehnopark: saime Smart-tahvli ja hulga esitlustehnikat: televiisoreid, dokumendikaameraid ja projektoreid.

2014. aasta sügisel läbisid kolm õpetajat kursuse „iPad ainetunnis“ ja tutvustasid-demonsteerisid neid võimalusi peatselt ka kolleegidele. Sellest alates ka nutiseadmed leidnud õppetöös oma osa.

2015. aastal võtsime kasutusele uue kodulehe platvormi ja kasutame tunniplaani koostamiseks tarkvara koos asenduste mooduliga, tunniplaan kuvatakse kodulehele, kasutame ka tunniplaani mobiilirakendust.

Robootika

Mustvee Gümnaasiumi innovatsioonilugu. Projekt Raspberry Pi.

Esmaspäeval, 7. septembril 2015 toimus Pelgulinna gümnaasiumis Raspberry Pi miniarvutite Eesti projekti ametlik avalöögiüritus.

Peaminister Taavi Rõivas ja Briti suursaadik Chris Holtby andsid esimesele 18-le Vaata Maailma Sihtasutuse poolt valitud koolile üle Raspberry Pi miniarvutite komplektid. Esimeste seas sai kaks arvutit ka Mustvee Gümnaasium.

Briti suursaatkonna algatust, Raspberry Pi projekti Eestis, mille käigus jõuab kooliaasta lõpuks Eesti koolidesse mitusada miniarvutit, finantseerivad Transferwise ning Raspberry Pi Sihtasutus. Projekt kuulutati välja aasta alguses Briti välisminister Philip Hammondi visiidil, mil minister avas esimese Raspberry Pi klassiruumi Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

Mustvee Gümnaasiumi edukas projektikirjutaja oli õpetaja Rita Postov.

Pelgulinna Gümnaasiumis
Pelgulinna Gümnaasiumis

 

 

Otsime uusi ideid ja kogemusi